Mitmevilja-kaneelirullid

Niisiis. Leidsin küll ühed huvitavad keto-kaneelirullid, aga et ma pole veel nende katsetamiseks valmis (aineid napib ning hetkel ka jaksu päris uue retsepti proovimiseks), püüan kokku panna hoopiski mitmevilja kuklite ja kaneelirullide retseptist midagi. Nimelt siis just need Sandra Vungi kuklid, mida viimati katsetasin. 

Kuklite koostisained olid sellised (süsivesikukogus oli 20-ks kukliks jaotamise puhul umbes 15).

80g täisterajahu
80g kaerajahu
80g rukkijahu
50g pärmi
3 spl roosuhkrut
u 1-1,5 tl meresoola
400 ml vett
50-100ml õli
maitse järgi ksülitooli (võib ära jätta kui soovid kukleid niisama, või ja soolaste katetega süüa)
250g jahu

Nami-nami kaneelirullide retseptis on kogused sellised:

50 g pärmi
0,5dl käesooja vett

100g võid
3 dl piima
0,5 tl soola
1 dl suhkrut
1 tl kardemoni
550-600 g nisujahu (u 9-10 dl)
Täidiseks:
100 g võid
1 dl (85g) suhkrut
0,5 spl jahvatatud kaneeli

määrimiseks muna

Kui neid retsepte võrrelda siis pärmi, jahu ning vedelikukogused on omavahel suhteliselt kattuvad, seega on suhteliselt lihtne neist kahest üks retsept kokku sättida. Minu mitmevilja-kaneelirullid said siis tehtud nii:

Taigen:

50g pärmi

3 spl muscovado suhkrut

näpuotsatäis soola

4 dl käesooja vett

80g täistera jahu

80g kaerajahu

80g rukkijahu

50-100 g võid või 50-100ml õli

0,75-1 dl ksülitooli

50g täisterajahu

200 g jahu

Täidiseks

100g võid

3 spl muscovado suhkrut (u 15g)

u 0,8-1 dl ksülitooli

0,5-1 spl jahvatatud kaneeli

lisasin ka 0,5 tl vaniljesuhkrut

Hõõru pärm suhkru ja soolaga vedelaks, seejärel lisa käesoe vesi (soovi korral asenda osaliselt või tervenisti piimaga) ning klopi juurde täistera-, kaera- ja rukkijahu. Jäta 15 minutiks seisma. Nüüd lisa taignasse õli/sulatatud või, ksülitool ning ülejäänud jahu. Jäta taigen veel tunniks ajaks kerkima. 

Jaga taigen 2-3 osaks, rulli osad ükshaaval lahti, määri peale täidis (suhkru ja kaneeliga pehmeks hõõrutud või) ning keera rulli. Lõika sobivateks u 2-3 cm laiusteks tükkideks (u 20) ning säti need veel veidikeseks (kuni pool tundi) pannile rätiku alla kerkima. Küpseta 200-225 kraadises ahjus 10-15 minutit. Munaga määrimise olen ise sageli ära jätnud, mõnikord olen määrinud hoopis piimaga. Samuti, kui on tundunud, et taignasse on siiski saanud liiga vähe magusainet, olen teinekord pärast määrimist riputanud saiakestele rahesuhkrut, mis annab neile kauni, kergelt "lumise" välimuse (mõnikord on mul laste rõõmuks olnud rahesuhkrut ka pastelsetes toonides, mida praegu enam kohanud pole).

Taigen jäi mul eelkergitusse iseg 25 minutiks ning jõudis tohutult kerkida selle ajaga. Kasutasin u 50 g või vähemgi oliivõli, teinekord ehk kasutan midagi muud, sest ka varem on selle maitse liiga tugev tundunud. Ent tean, et hiljem pole tavaliselt seda enam tunda. Täidist ma tavaliselt ka ei hõõru pehmeks, vaid lähen kergema vastupanu teed - sulatan pliidil, segan suhkrud ja kaneeli sisse ning jätan siis täidise külmkappi tahenema seniks kui taigen kerkib... Tegelikult saab juba üsna peatselt sedasama tahenenud täidist edukalt natuke vahustada, kui on soovi. Peab tunnistama, et nii paljude kiudainerikaste jahudega jääb taigen üsna mure, nii et mina segan-mätsin ta lihtsalt lusikaga kokku, raputasin veidi täisterajahu peale ning jätsin kerkima.

Kahjuks aega nappis, nii et sain lasta taignal kerkida u 35 minutit ning asusingi seejärel juba rullima. Tainas sai parajalt pehme, seega täisterajahu kulus rullimiseks üsna palju ning siiski jäi taigen siit-sealt laua külge kinni. Saiakesi tuli mul 24 tk (seega u 12-15 süsivesikut saia kohta ilmselt). Küpsetamisaeg jäi umbes 14-16 minuti vahemikku. Kui kasutada ksülitooli, eriti täidises, siis ilmselt peab olema ettevaatlik, et mitte lasta suhkrul ära kõrbeda. Mina küpsetasin 200 kraadi juures kuid lõpus tõstsin paariks minutiks 210-220 vahele. Võib-olla polekski pruukinud, aga õnneks saiad ära ka ei kõrbenud.

Välimus on tänu kasutatud jahudele parajalt rustikaalne, aga minu arvates saiakesed kuivad pole. Teisest küljest on meie pere juba ka üsna harjunud täisterajahu kasutamisega, nii et näiteks puhtast valgest jahust küpsetatud pannkoogid tunduvad juba veidi harjumatud. Aga tunnistan, et täisterajahu jätab tihtipeale küpsetised kuivemaks küll. Võib-olla pidulikumal puhul tuleks kõne alla saiakestele mingi toorjuustuvaaba lisamine näiteks, või natuke shokolaadivaapa?... Nende katsetamine jääb siis järgmiseks korraks. Ühtlasi pean järgmisel korral jätma küpsetamiseks rohkem aega, et võiksin südamerahuga saiakesi kergitada just nii pikalt nagu vaja. Kuid ilmselt tänu korralikule pärmikogusele ning eelkergitusele jõudsid nad ka praegu täiesti mõistlikult paisuda. 

Lõplik otsus ilmselt jääb natuke õhku - kas ikka lähevad meil kaubaks sellised saiakesed - aga esialgu söödi ikka soojast peast osa ära, jahtunud saiakesed panen tavaliselt nagunii sügavkülma, kust neid võib soovikorral kasvõi ühekaupa võtta ja soojaks teha. Järgmiseks korraks on ilmselt vaja mingi mõnus kate ka leiutada :) Või siis äkki sobiks ka vahele või taignasse natuke riivitud õuna vms.