Korjasin paar päeva tagasi (jah, tõepoolest 2. detsembril) oma suvekodu aiamaalt veidi lehtkapsast ning mõtlesin ära proovida krõpsud. Neid on keegi kunagi kiitnud ning lisaks on mõte süsivesikuvabadest krõpsudest mul juba kevadest saati kuklas kummitanud. Sain siis mitu ilusat taime koolilaada raames ning need leidsid koha meie suvila peenrakastis. Suvel saigi sealt liiga vähe materjali napsatud ning nüüd mõtlesin, et on veel viimane hetk on seda head-paremat ära kasutada.
Otsingu kaudu leidsin kohe kaks üsna informatiivset postitust.
"Paljas porgand" blogist: https://paljasporgand.ee/rohelised-kropsud-meresoolaga/
Ning blogist "Siit nurgast ja sealt nurgast": https://mariliisilover.com/2015/01/lehtkapsa-kropsud/
Nendest kahest kogutud info põhjal siis tegingi 3 plaaditäit krõpse. Kõige tähtsam, mis ma õppisin - soola tuleb panna ülivähe! Lehtkapsa maitse on tõesti ahjus tehtuna juba omaette tugev ning soola tuleb panna vaat et mõttelises koguses - tegelikult on ühe koheva kausitäie lehtede mass ju üsna väike ;)... Kuna mina soolasin oma esimesed kaks plaaditäit rõõmsalt üle, sai lõplik pilt selline:
Aga asjade käik ise on selline. Esmalt tuleb lehed puhastada, vajadusel loputada, rebida sobiva suurusega tükid, jättes rootsud muude roogade jaoks. Et tõesti rootsud tasub mängust välja jätta, sain pärast kinnitust ühest krõpsust, kus roots oli läinud ahjus nii kõvaks, et see oleks alla neelates võrdunud vist küll tiku neelamisega...
Mina plaanin rootsud homme-ülehomme püreesupi sisse sokutada, nii et kaotsi nad ei lähe. Lehtedele piserdada veidike õli (palju pole vaja, muidu jäävad pehmeks), näpuotsaga soola ning seesamiseemneid. Kõige parem on tõepoolest käega lehetükid läbi segada, sest siis on hästi tunda, kas õli on kenasti jaotunud. Seejärel laotada lehtkapsas ahjuplaadile ning küpsetada 150-kraadises ahjus 10 minutit. Jälgida hoolega, et krõpsud ära ei kõrbeks!
 Loputatud ja tükkideks rebitud kähar lehtkapsas |
 |
| Nero di Toscana lehtkapsas enne puhastamist |
Kommentaarid
Postita kommentaar