Daikonist "kartuligratään"

Pole seni õnnestunud selle suure valge redisega ühtegi rooga teha. Aga kuna krabasin turult ühe ilusasti puhtaks pestud suure juurika kaasa ning ta hakkas külmkapis endast märku andma, tuli toidutegu ette võtta. Peas oli see mälestus olemas, et sellest ka midagi teistsugust saab, mitte ainult salatit, ja nii leidsingi ühe retsepti. Eestikeelse retsepti sain Kiisukeauh blogist siit ning rootsikeelne on siin. Imestasingi, et eestikeelses retseptis oli märgitud küüslaugusool - et miks küüslauk ei sobi... Siin on aga ilmselt tõlkekuradike "abiks olnud", kontrollisin järele, et "vitlök solo" tähendab küüslauguküünt, mitte küüslaugusoola. Mul endal seda soola võtta polnud, aga järgmine kord kasutan siis pigem ikkagi küüslauku ennast.

"Kartuligratään" daikonist

(4-6 portsjonit)

600-700 g valget redist ehk daikonit
4 dl rõõska koort
1 küüslauguküüs
1 sibul
soola, pipart
u 500 g riivitud juustu

Koori ja viiluta redis mandoliini või näiteks köögiviljakoorija, viiluta sibul. Pane koor koos redise, hakitud  küüslaugu, soola ja pipraga potti ning keeda ilma kaaneta umbes 10 minutit. Seejärel lisa sibul ning keeda veel 5-10 minutit. 

Vala segu võiga määritud vormi ning puista peale riivitud juust. Küpseta 225-kraadises temperatuuris umbes 20 minutit.

.................

Minu versioonis oli u 550 grammi daikonit ja üks kartul, koort oli 2 dl 35-protsendilist, mis sai lahjendatud. Järgmine kord panen võib-olla vedelikku 3,5 dl kokku. Küüslauguküüs jäi panemata, sest avastasin selle algretseptist alles siis kui juba kogu krempel ahjus oli, sibula tegin viilude asemel väiksemateks tükkideks. Ja riivitud juustu läks mul küll vähem, sest minu ahjuvormile piisas vist umbes 170 grammist, see oli ehk umbes 2-3 dl vahel. Lisaks soolale-piprale lisasin natuke riivitud muskaatpähklit. Vorm sattus ka mul vist sutsu väikesevõitu - kangesti tahtis gratään üle servade kerkida. Juust sai üks eestimaistest riivjuustudest. Minu jaoks oleks 500 g Västerbotteni juustu (mis oli algses rootsikeelses retseptis vist) liiga vänge, olen sellega teinud kunagi midagi ning selline kogus tundub ikka tohutu.

20 minutiga jäi minu vorm sutsu krõmpsuks veel ning samas jäi vedelikku üsna palju, hoiaksin ilmselt 25-30 minutit järgmisel korral (või siis keedaksin enne ahjupanekut veidi kauem). Aga maitse oli mõnus. Ning võib-olla riskiksin panna näiteks osa juustust Västerbotteni oma, et natuke tugevamat mekki lisada.

Mõnus. Kel süsivesikumuret pole siis saaks ju vabalt teha samal moel natuke sellist ratatouille-tüüpi asja ning panna näiteks daikonit, porgandit, kaalikat, kartulit segamini. Minul sattus see üks kartul lihtsalt seetõttu hulka, et daikonit oli vähem ning mingist toidust jäi just üks kooritud kartul üle.